HUVIRINGID

Akrobaatika, tsirkuse ja fotograafia huviring

Antud huviringi eesmärk on läbi loominguliste ülesannete ning erinevate vahendite kasutamise arendada eelkõige jõudu, tasakaalu ning painduvust. Igat tundi alustame ühise vestlusringiga, et lapsed saaksid jagada, kuidas ennast tunnevad, mida vahepeal teinud on ning kuidas kodused toot läksid. Tavaliselt on koduseks tööks mingi harjutuse kordamine (hundiratas, kätelseis, kukerpall jt) või uue harjutuse ära õppimine (näiteks slackline´i peal). Tasakaalu arendamiseks kasutame slackline´i. Jõu arendamiseks kätelseisu ning painduvuse arendamiseks partnerjooga harjutusi. Tunnis teeme palju akrobaatilisi harjutusi, mängime mänge, õpime oma kehade ehituse ning erinevuste kohta, püüame meelde jätta erinevate luude, lihaste ning pooside või harjutuste nimesid, et tulevikus rahvusvaheliselt kerge hakkama oleks saada ning teistega suhelda. Tunni lõpus on meil alati jagamisring, kus lapsed saavad öelda, mis neile meeldis, mis mitte, mida tahaksid rohkem harjutada ning mida vähem. Kõikide tundide ülesehitused toimuvad eelkõige toetudes sellele, mida neile enim teha meeldib ning alati lähtudes mitte üldisest soovist, vaid iga lapse individuaalsetest huvidest, oskustest ning arengust.

Pärast 3-tunnist tsirkusetundi oleme teinud ka fotoringi, kus lapsed saamad oma loomingulise nägemise tööle panna ning teha erinevaid põnevaid harjutusi kaamerat kasutades.

Tsirkuse-fotograafia huviring kestab 4 tundi ja toimub üks kord nädalas. Kui soovid huviringiga liituda siis võta julgesti ühendust 55588927 - Hendrik.


Juhendaja: Kristin Hansen (üleval) (kvalifitseeritud Acroyoga Montreal õpetaja 2017). Läbinud ka Eesti Võimlemisliidu võimlemistreeneri koolituse (2015). Lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia eriala.

Sänna noorte filmistuudio

Sänna Noorte Filmistuudio töö eesmärk on tutvustada noortele filmi olemust ja arendada visuaalset maailmatunnetust. Filmiringi sihtgrupp on 12-15 aastased noored. Tundides on ühendatud teooria ja praktika. Vaatame ja analüüsime nii mängu- kui dokumentaalfilme, räägime värvidest ja kompositsioonist ning teeme praktilisi harjutusi. Õpime töötama kaameraga ja filmi hiljem arvutis kokku monteerima. Juttu tuleb ka heli kasutamisest ja salvestamisest filmis. Sügissemestri lõpuks teeb iga ringis osaleja 3-5 minuti pikkuse ilma dialoogita lühifilmi. Alustame fotodest ja väikestest videoklippidest, kus püüame pildikeeles edasi anda mingit tunnet või inimese/objekti olemust. Õpime looma atmosfääri ilma sõnadeta kasutades heliefekte, muusikat, valgust, näitlejate zeste, miimikat, emotsioone. Räägime kaadrikompositsioonist. Edasi liigume filmiloo kirjutamise juurde, vaatame, millest see koosneb. Tutvume stsenaariumi erinevate osadega ja õpime ise looma 3 aktilist loostruktuuri. Iga osaleja mõtleb välja oma lühiloo, millest filmi teha. Stuudios arutleme koos, kus on iga loo sissejuhatus, kulminatsioon, lõpp ning aitame üksteisel loo struktuur koos hoida. Igaks korraks on lastele antud väike kodune ülesanne, mida järgmises tunnis koos analüüsime. Filmitegu on aeganõudev, mistõttu on väikesed vaheülesanded üliolulised. Plaanis on ka mõned sissejuhatavad näitlejameisterlikkuse tunnid kõigile stuudioliikmetele, et üksteise väikestes lühiflimides hiljem näidelda. Eesmärk on tutvuda filminäitleja töö spetsiifikaga ning õppida ise näitlejaid juhendama.

Lisaks põhijuhendajale Eva Kübarale on töösse kaasatud mitmed külalisõpetajaid, kes tulevad rääkima helireziist, kaameratööst ning montaazist (vt täpsemalt õppekavast).d huviringiga liituda siis võta julgesti ühendust 55588927 - Hendrik.


Huviringi juhendaja Eva Kübar on lõpetanud Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja semiootika erialad ning Balti Filmi- ja Meediakoolis filmirezii eriala. Ta on töötanud ajakirjanikuna ajalehes Postimees, kirjutanud kultuurikriitikat, töötanud filmifestivali PÖFF juures.

Viimastel aastatel on ta tegelenud oma dokumentaalfilmi lavastamisega. Samuti on ta olnud näitlejate valijaks (casting manager) mitmete Eesti filmide, lühimängufilmide ja reklaamide juures. Tema lühimängufilm “Kolm” on võitnud BFM-i mängufilmide aastakonkursil parima operaatoritöö ja publiku auhinna.

SÄNNA HOBUKOOL

Hobukooli eesmärgiks on õppida hobust kui looma tundma ning teda ohutult käsitlema. Õpime hobuste käitumist märkama, lugema ja tõlgendama ja hobuste eest hoolitsema. Läbi selliste tegevuste areneb ka tunnis osalejate empaatiavõime. Õpime, kuidas olla hobuse kõrval MINA ISE, endaga kontaktis ning seeläbi on võimalik leida kontakt hobusega. Sealt algab koostöö hobusega. Hobune on karjaloom ning kogu suhe hobusega põhineb usaldusel. Seega, leiame võimalusi usalduse loomiseks ja hoidmiseks. Ring sisaldab ka ratsutamise algõpet. Selle jaoks teeme erinevaid arendavaid tasakaaluharjutusi ning õpime hobust ratsutamiseks ette valmistama (korrektne puhastamine, saduldamine, valjaste pähe panemine jms). Iga tund sisaldab võimalusel ka ratsutamist (kuigi nagu elu on näidanud, võib ette tulla olukordi, kus ettenägematutel asjaoludel ei ole võimalik ohutult ratsutada - kasvõi libedus vms - sellisel juhul hoolitseme hobuse heaolu eest ning leiame hobustega koos aja veetmiseks teise viisi). Esmalt õpitakse hobust käsitlema ja juhtima käekõrval, kes sellega ilusti hakkama saab, võib proovida turvalist hobust ka ise seljas juhtida. Alguses juhendaja ise juhib hobust ning lapsed saavad tegeleda enda tasakaalu leidmisega hobuse seljal. Siinkohal abistavad erinevad tasakaaluharjutused ja -mängud. Tundide läbiviimisel lähtume hobustest, ilmastikuoludest, laste emotsionaalsest seisundist jms faktoritest. Kunagi pole kaks tundi päris ühesugused. Õpime hobust jälgima ning lugema ning proovime leida võimalused sellise uhke loomaga koostööks. Huviring toimub kahes vanuseastmes ja kestab 1-1,5 h.


Hobukooli ringi viib läbi Marelle Mangus, kellel on hobustega kokkupuuteid juba üle 20 aasta. Aastal 2018 kuulus ta Eesti Noortekoondisesse kolmevõistluses, aga praeguseks kasvatab ja aretab hobuseid Valgamaal ning spordiga nii aktiivselt kokku ei puutu. Juhendajal on bakalaureusekraad kasvatusteadustes ning ratsutamistreeneri kutsekvalifikatsioon (EKR-3 tase).

Sänna savistuudio


Keraamika huviring on mõeldud õpilastele, kes soovivad luua savist keraamilisi tarbeesemeid ja väljendada oma loovust savist pisiplastikas. Saviringis õpitakse:

– Erinevad voolimistehnikad

– Vormiõpetus

– Loovuse ja leidlikkuse arendamine

– Peenmotoorika arendamine

Oluline osa huviringi tegevusest on suunatud keskendumisvõime ja rahuliku meeleseisundi arendamisele läbi käsitöö tegevuste. Huviringi töökeeleks on inglise keel, mis aitab õpilastel praktiseerida ja parendada oma keeleoskust. Huviring toimub kahes vanuseastmes ja kestab 1-1,5 h.

Juhendaja: Simone Shculze on keraamikuna töötanud aastast 2015, tema ettevõte müüb toodangut peamiselt Saksamaale, mis on ka tema päritolumaa. Eestis, Sännas on Simone elanud aastast 2017. Sama pikalt on ta pidanud ateljeed Sänna savistuudios.

Vernier labor

Vernier labori huviringi kirjeldus

Huviring on nimetatud prantsuse matemaatiku ja füüsiku Pierre Vernier (1580-1637) järgi. Kui inimene saab ümbritsevast maailmast aimu läbi oma meeleelundite – silmad, kõrvad, nina, nahk jne, siis tehnoloogia on meile juurde andnud väga palju “kunstlikke” meeleelundeid. Nendeks on sensorid ja andurid. Inimesed ei näe magnetvälja, sensor aga näeb, inimene pilkases pimeduses ringi vilksavat kassi ei näe, liikumisandur aga märkab küll. Selliseid sensoreid ja andureid on tänapäevaks loodud juba sadu erinevaid ja meie ülesanne on neid katsetada, proovile panna ning leida ka praktilisi rakendusi, mida nendega reaalselt pihta hakata. Näiteks oletame, et toas on süsihappegaasi tase liiga kõrgeks muutunud, mis pärsiks mõttetegevust, andur saab sellest aru ning kuvatakse näiteks lause: “Avage palun mõneks ajaks aken “. Huviringi seotakse füüsika, bioloogia ja matemaatika teemadega. Huviring sobib õpilasele, kelle tehnikaalane huvi on kõrge ning kes ei pelga sisestada programmi mõnda leitud koodijuppi ning kellele on meeldivaks väljakutseks ühendada juhtmeid, aeg-ajalt võtta kätte jootekolb või jääda arvutiga viisakaks ka siis, kui esimesel korral andur kohe soovitud moel tööle ei hakka. Meie huviringides on väga olulised meeskonnatöö, sõprus ja teineteise toetamine. Meetoditest kasutame nii projektitööd, meeskonnatööd kui ka iseseisvat ehitust. Töötame peamiselt EV3 komplektidega, millega saab ühendada erinevaid Vernier seeria andureid. Mängime loogikamänge, konstrueerime, projekteerime, mängime pisikeste ja suurte robotitega ja omavahel, joonistame ja meisterdame ning osaleme ka näitusel enda tehtud tööga.

Huviringi kestuseks on 1,5 tundi

Huviringi juhendaja d: Hendrik Noor on juhendanud robootika huviringi Leiutajate Külakoolis viimased 3 aastat, ning viinud osalejad ka maakondlikel võistlustel auhinnalistele kohtadele. Hendriku kireks on aktiivõpe ja õppeainete lõiming ja ennastjuhtiv õppimine.